kingutis's reviews
179 reviews

Tahes tahtmata tuleb raamatu lugemisel silme ette telesarjast tuntud Barnaby ja Troy ning peab tunnistama, et sari meeldis mulle palju rohkem. Raamatu tegelased on järsemad, puisemad ja jutt ei saa kuidagi hoogu sisse. 

No on jah klassika, aga ju praegused ühiskonnas toimuvad jubedused need tondijutud nii üles kaaluvad, et lugude suhtes immuunne olla.

Tundub, et inimesed on juba palju õudsemate sündmuste ja juttudega harjunud, kuna kriminaalromaani žanri leiutaja lood ei tundu üldse jubedad. Aga tema jutud on vaieldamatult klassika - a must-read.

Mulle meeldib. Mõnus paroodia detektiivijuttudest, kust pole puudu ka mõrv ja armastus. Kerge lugemine.

Neetult põnev raamat. 

Järvet oli hea näitleja ja huvitav ning lõbus oli lugeda ta mõtteid. Kuid mulle üldse ei meeldi see rollikeskne lähenemine. Sama häiris ka Krjukovi ja Kibuspuu elulugudes, ent tundub, et P-R Purje muudmoodi elulugusid kirjutada ei oska. 

Üsna põnev lugemine, ehkki lootsin vist ülevaatlikumat elulugu kui detailkirjeldust kulturismist ja poliitikast. Sellegipoolest hea info ühe tavalise austerlase elusaavutustest, kes keeldus olemast tavaline.

Peab tunnistama, et liigne jant ja barbaracartlandlik stiil ei teinud sellest just põnevat kirjatükki. Eelistaks pigem kriminaaljutte.

Alustasin mingi eelarvamusega, kuna esimesed leheküljed ei tõotanud väga suurt põnevust. Aga pikapeale läks huvitavaks ja juhtus kuidagi nii, et raamat sai ühe päevaga loetud. Ega lõpuosa oli tõesti ootamatu ja tegelikult oli veel ootamatum viimased kaks lehte. Omamoodi irooniliselt humoorikas. 

Esimeste peatükkide järel oli tunne nagu inimesel, kes vaatab õudusfilmi, ehkki ta jälestab neid. Kohutavalt võigas ja veel pikk raamat. Krimiromaani kohta liigagi pikk. Samas.. raamat on klišeesid täis, aga siiski põnev. Ja nagu põnevikuga ikka, kui juba lugema hakata, siis väga pidama ei saa. Nii saigi pool raamatut suisa poole päevaga loetud.